Dássážii leamaš buorre jahki. Jiellavári vuovdečearu boazodoalli Tina Eriksson lea ilus go leamaš ná buorre ealát dán dálvvi, muhto lohká iežas veaháš balus jámma.
– Dát dálvi leamaš buorre dán rádjái, illába jáhkánge dasa. Go olmmoš gal ballá ahte dilli rievdá, arvigoahtá go? Ja iige sáhte heaitit ballamis, dadjá son go deaivvadat suinna rátkimis Forsträskhedas, Suttes gielddas.
Ii liiko biebmat bohccuid
Bivvalat leat dagahan stuorát dálkemolsašumit leat eanet dábálat.
Ráđđehus juolludii logi miljovnna lassin Sámediggái guohtunvahágiidda, maid dálkkádatrievdamat leat dagahan. Sámedikki politihkkariid sávldat lea sierra ja bistevaš dálkkádatdoarjja.
Tina Eriksson ii liiko biebmat bohccuid, muhto dat lea šaddan hui dábálaš maŋimuš jagiid.
– Ii leat somá biepmat. Boazu galgá ieš birget. Eatge mii dieđe makkár váikkuhusat biepmamis lea.
Davvin lieggana jođáneappot
Árktalaš guovlluin dáhpáhuvvá liegganeapmi jođáneappot go muđui máilmmis. Go áttán dahje mearrajieŋa jávká, de mearra geassá lieggasa ja jiekŋa gis dávista lieggasa.
Danin lieggana jođánit davvin ja dat dagaha ahte máilmmi liegganeapmi manná ain johtileappot.
SMHI lea ovttasbargan čearuiguin, Stockholmma universitehtain ja ráhkadan vuogádaga vai sáhttet meroštallat guhkit áiggi váikkuhusaid
– Dálkkádatmodeallat dihto dálkkit dagahit vissis dálkkiid eanet dábálaš. Mii oaidnit ahte bivvalat dagahit ahte dálvvit otnot, muhto dat dagaha gis ahte muohttá ollu eanet dihto áigodagaid. Bivvaliid geažil sáhttá arvit dálvit. Ii oro šaddamin nu buorre gal, dadjá SMHI hydrologa dutki David Gustafsson.