Eanaš oassi dán čoakkáldagas leamaš juo Ájtte hálddus 1980 – logu loahpa rájes. Muhto Etnográfalaš musea lea oamastan čoakkáldaga.
2017:s rievdaduvvui musealáhka ja go válde oktavuođa Etnográfalaš museain ja gulaskudde addet go dávviriid Ájttii, de ášši ovdánii oalle jođánit, muitala Elisabeth Pirak-Kuoljok.
Ja dat šaddá buorre go ieža beassat oamastit čoakkáldaga
– Dat šaddá álkit midjiide geavahit daid, go lea luoikan, de ferte Etnográfalaš museas jearrat jos ovdamearkka dihtii galgá luoikkahit daid eará museaide dahje dutkamiid čađahit dain. Dál mii ieža oamasta daid.
”Ruoŧŧa lea bázahallan”
Elisabeth Pirak-Kuoljok muitala iežaset čuvvon mo Norggas ja Suomas leat meannudan sámi dávviriid ja bázahusaid máhcaheami. Doppe lea dat dáhpáhuvvan jođáneappot.
- Ruoŧŧa lea bázahallan. Norggas leat dávvirat ja bázahusat máhcahuvvon juo. Suomas leat huksen Siida musea, vái sáhttet vuostáiváldit sámi dávvirčoakkáldagaid. Ruoŧŧa lea oalát bázahallan dán áššis, lohká Pirak-Kuoljok.
Ruoŧas lea Nordiska museas stuorámus sámi čoakkáldat. Dat galget álggahit máhcahanproseassa, muhto eai leat vel álgán.
Elisabeth Pirak-Kuoljok galgá digaštallat máhcahanáššiid ja Ájtte musea sámi dávvir nationála ovddasvástádusa kulturministeriin Parisa Liljestrand (M) Johkamohke márkaniin
Maid dát oamasteaddji lonuheapmi mearkkaša eará máhcahanáššiide?
- Diehttelasat, mearkkaša dát ollu eará máhcahannáššiide, eará ásahusat oidnet dán ášši, oaivvilda Elisabeth Pirak-Kuoljok.
Čoakkáldat lonuha oamasteaddji márkaniin
Etnográfalaš museas leat ain 120 dávvira, mat galget Ájttai giđđa mielde.
Almmolaš oamasteaddji lonuheapmi dáhpáhuvvá duorastaga Johkamohki márkaniin. Etnográfalaš musea hoavda (eará máilmmiárbbi museaid) hoavda Ann Follin, čállá vuollái oamasteaddji lonuheami Johkamohkis
Geahča go intendanta Sunna Kuoljok ja hoavda Elisabeth Pirak-Kuoljok muitaleaba ja čájeheaba go leat čájáhusa rievdadeamis