Álgogeažis 1900-logus roggojuvvojeddje hávddit Rounala girkogárddis ja dolvo olmmošlaš bázahasaid, sápmelaččat mat risttálaš oskkus leat hávdáduvvon gaskal 1300 -1600-logus.
Sámediggi lea gáibidan ruovttoluotta olmmošbázahasaid Uppsala universiteahtas ja maŋŋel guhkes proseassa dohkkehii ráđđehus dan 2022:s.
Ja maŋŋel dan ii leat nu ollu dáhpáhuvvan ja kulturbargi Rose-marie Huuva lea vuolláneami.
– Go hávdádeapmi lea sámedikki hálddus de das ii gal šatta mihkkege. Eai sii oro berošteami, son dadjá.
”Oalle viiddes proseassa”
Sámedikki áigumuš leai hávdádit dál borgmánus muhto ruhtá váilo.
– Dán galget vearredahkkit gostidit, ii Sámediggi. Lea oalle viiddes ja divrras proseassa, dadjá Lars-Jonas Johansson, sámedikki stivraáirras ja joatkká:
– Dan ii leat beare čađahit. Čállingotti kulturossodat lea plánen maid dát boahtá máksit ja dán jahkái ii geargga šat oažžut ruđa.
Hávdádeapmi máksá 473 000 ruvnna ja dán supmi galgá sámediggi ohcat ráđđehusas.
Hávdádeapmi boahtte geasi
Dál lea plána doallat hávdádusaid boahtte geasi ovttas girkuin leanastivrrain, Norrbottena museain ja Uppsala universiteahtain.
– Ii leat beare goaivut ođđa hávddiid ja luoitit bázahasaid dohko ja doallat seremonija. Lea ollu mii galgá heivehuvvot ja lea mohkkái, dadjá Johansson.
Rose-Marie Huuva geahččala leahkit positiivvalaš.
– Olmmoš lea jur vuolláneami muhto de gulla jietna mii dadjá: Ale vuollán. Soaittán eallit nu guhká ahte beasan searvat hávdádussii, son dadjá.
Dát lea leamaš guhkilmas hástalus. Ja easkaládje almmohuvvui ođđa guorahallan mii galgá geahpidit addit olmmošlaš bázahasaid ruovttoluotta.