Mannan vahku lágidii Norgga sámediggi seminára movt iešsorbmema ja geahččalit iežas sorbmet galgá eastadit sámi servvodagas. Simon Issát Marainen leai okta logaldalli guhte logi jagi dás ovdal massii goappaš nuorat viellja iešsorbmemiid bakto logi mánu siste.
-Mon váccen dálus dállui min unna gilážiin ja measta bággejin iežan váldit vuosttá dan loses morraša ja dili mii dalle leai. Diet leai mu vuohki. Olbmot leat máŋŋel boahta mu lusa ja dadjan: Jus don it livčči boahtán min lusa eat mii ge livčči arvan du vánhemiiguin hupmat, son dadja NRK Sápmái.
”Sáhttá gádjut heakka”
Marainen muitala ahte son mearridii juo álggu rájes ráhpásit hupmat dáhpáhusain ja dat sáhtta leat veahkehan iežaid.
-Eai dušše nuorat, olbmot leat oskkildan muitalit iežase váttisvuođaid ja jurdagiid muinne. Dát soaitá gádjut eallima.
Ovddit dutkan čájeha ahte eamiálbmogat arktalaš guovllus sorbmejit iežase dávjjibut go eanetlohkoservvodagas. Muhto ođđa dutkan moadde jagi dás ovdal čájehii ahte lea myhta ahte sápmelaččat sorbmejit iežase dávjjibut go eanetlohkoservvodagas. Dutkan čájehii ahte dán joavkkus lea seamme ollu iešsorbmen.
Juoigá iežas vielljaid
Sámediggi háliida eambbu čalmmostahttit servvodatváttisvuođa ja sámedikkipolitihkkar Sara Katrine oaivvida ahte ferte arvat hupmát váttis aššiid birra.
-Mis lea stuora potentiála rievdadit dán kultuvrra nuvt šadda lobálaš dadjat ahte: ”Dál mon gal in veaje nu bures.” Okta vuohki Marainenis muitit iežas vieljjaid lea ahte juoigat sudno luođi.
-Nu guhká go luohti gullo de ii vajaduvvo, son dadja.