Go Min Geaidnu ovdánii eanemus, sámediggeválggain 2013, de ožžo 13,72 proseantta jienain, ja njeallje mandáhta.
Guovtti maŋemus válggas leat beare ožžon ovtta mandáhta. Bellodaga ofelaš/jođiheaddji Christina Åhrén lea akto geahččalan ovdanbuktit bellodaga politihka dievasčoahkkimis.
– Lea hástaleaddji go galggan akto bargat visot. Geahpidivčče jus livččiimet máŋggas. Lea loses bargu čállit visot evttohusaid ja doallat sáhkavuoruid ieš, čilge son.
Leago din bellodat dehálaš iežat mielas?
– Leat. Muhtomin mii leat sáhttán ovttasbargat bellodagaiguin oalle ollu. Dál mii leat fas dan muttus ahte eat bálljo huma guhtet guimmiideametguin. Min bellodat lea áidna bellodat mii lea gulahallan vehá goappaš beliiguin ja leat lihkostuvvan bohtosiiguin iešguđet ládje.
”Mii geahččalit fátmmastit”
Min Geaidnu háliida leat litnásit molssaeaktun sámepolitihkas. Christina Åhrén muitala ahte áinnas gáfestalalii juohkehaččain, beroškeahttá makkár bellodagaid ovddastit.
Son čilge ahte dálá sámedikkis leat máŋga politihkalaš hástalusa ja eanet ja eanet politihkkarat heitet hupmame guhtet guimmiideasetguin. Son háliidivčče dakkár sámedikki mas heitet riidaleami ja mas rabas ságastallamat mat čovdet digaštallamiid leat vejolaččat.
– Mii geahččalit fátmmastit nu ollu go vejolaš. Min bellodagas leat juohkelágan miellahtut, sihke sápmelaččat geat leat gávdnan iežaset sámi identitehta ja sii geat leat miellahtut čearuin ja leat boazodoalus. Mii geahččalit leat fátmmasteaddji, rabasvuođain humadit.
Seammás son doaivu ahte lea juste danin sii leat massán nu ollu mandáhtaid. Son jáhkká ahte váldojienasteaddjit guđđe bellodaga daningo Min Geaidnu ovttasbarggai iežá bellodagaiguin.
”Mii fertet leat siivot guhtet guimmiideametguin”
Bellodaga váldoáššit leat HBTQI, biras ja dásseárvu. Dáiguin áššiiguin oaivvildit vejolažžan bargat makkár politihkalaš eanetlohku de šattaš.
Leago dárbu rievdadit dásseárvvu Sámedikkis?
– Juo, lea dárbu. Nissonolbmot fertejit beassat oidnosii. Lea oalle roavva giella. Lea garra dilli Sámedikkis. Mii fertet leat siivot guhtet guimmiideametguin ja guldalit eanet.
Dovddatgo ahte olahat?
– Juo, juste dalle. Dan maŋŋel orru nu ahte mii darvánit juogalágan riidui mas dávjá ii leat mearkkašupmi.