1988 heaittihuvvui veaike- ja siŋkkaruvkki Stihkenis. Muhto Vilhelmina Mineral AB hálida dal rahpat ruvkki fas.
– Mii diehtit ahte gávdnu ain unnimusat logi-guoktenuplot tonna málbma doppe, dadjá Peter Hjort, Vilhelmina Mineral AB beaivválaš jođiheaddji Sámeradioi.
Muhto Vuoernese ja Vilhelmina södra čearut ballet ahte ruvki galgá váikkuhit boazodoalu ja leat danin vuostta ruvkki rahpama.
Ruvkefitnodagas oaivvildit ahte sii leat bargan dan ovdii ahte eai galggá váikkuhit boazodoalu. Earret iežá galget dušše roggat dálvet ja fievrrideamit galget mannat Norgga bokto.
– Mii leat heivehan doaimma nu olu go leat sáhttán nu ahte boazodoallu ii galgga váikkuhuvvot, dadjá Hjort.
Báktedoimmahat (Bergsstaten) lea veardidan ohcamusa guhká ja dal leat rievdadan ohcamusa. Dal sii vurdet mearrádusa Västerbottena leanastivrras . Jiemte leanastivra lea juo dohkkehan doaibmanlobi.
Áššedovdi: ”Lea šaddan eanet áigeguovdil”
Girječálli ja ruvkeáššedovdi Arne Müllera mielas lea olu mii váikkuha dasa ahte ruvki ráhppu.
-Lea ain guhkes mátki muhto dát lea prošakta mii lea šaddan eanet áigeguovdil go ovdal. Ja leat guokte ákka dasa, dadjá son ja joatká:
-Okta ágga lea ahte lea obba garra deaddu sihke Ruoŧa ráđđehusas ja EU:as ahte ruvkkit galget álggahuvvot. Nubbi lea ahte veaikehattit bohtet loktanit lagamuš jagiid, dadjá Müller.
Makkár vejolašvuođat don jáhkát čearuin leat vuosttildit dán mearrádusa?
– Dat sáhttá šaddat degu David ja Goliat, leat nanu fámut, maigguin čearut ja iežát geat vuosttildit ruvkeprošeavttaid, galget dáistalit. Seammas leat muhtimin oaidnán ahte lea leamaš vejolaš bissehit, dehe goit ájihit muhtin ruvkeprošeavttaid. Ja dan oaidná maid dáppe Stihkenis. Dáppe galge roggat birrajagi muhto dal ságastit ráddjet roggama dušše dálvái.