Ii leat go váile guokte vahku sámediggeválggaide. Mannan vahkkoloahpa lágidii Sáminuorra válgadigaštallama jahkečoahkkimis Árjjatluovis. Doppe ledje buot bellodagat earret Vuovdegat.
– Leai hui gelddolaš ja miellagiddevaš go geardduhedje earret eará giela ovttat ládje dadjá Emil Ragnefjäll.
Makkár áššit leat dehálaččat du mielas?
– Meahccedoallu ja duodji leat dehálaččat.
”Sámenuorat beroštit”
Ludvig Eriksson Bengs lea 19-jahkásaš ja lea vuosttasjienasteaddji. Son oaivvildii ahte digaštallan leai dehálaš vai diehtá gean galgá jienastit.
– Diet digaštallan leai hui miellagiddevaš, leai buorre go ledjen doppe vai gullen maid dat sierra bellodagat oaivvildit. Mon lean dál ožžon čielgasit gova maid guhtege bellodat oaivvilda, dadjá son ja joatká:
– Mon beroštan eanemustá vuovdečearu kultuvrras, boazodoalus ja gielas.
Juhán-Niila Stålka lea Sáminuora stivrras ja son leai duhtavaš go sáhtte lágidit digáštallama ovdal válggaid.
– Mon sávan ahte digaštallan bovttii beroštumi miellahtuide geat ledje doppe. Sámenuorat beroštit politihkas ja rievdadeamis, dan mii vuohttit juohke háve go mii deaivvadit. Nuorat háliidit váldit ovddasvástádusa boahtteáiggis ja Sáminuorra lea lávdi gos dan sáhttá dahkat, dadjá son.
”Háliidit dan seamma”
Melly Sarri digaštallamis:
– Dá čohkkájit jienasteaddjit geat leat mearrideami Sámedikkis boahtteáiggis, dadjá son.
Son ii riekta dieđe guhte bellodahkii galgá addit jienas.
– Orro leamen nu ahte bellodagat háliidit dan seamma, muhto dávja lea dušše bietna mii earuha daid.